Page 25 - EE-Coping With Students Challenging Behaviour

käepärast olla sobivad riided ja isikukaitsevahendid, näiteks pikad varrukad, kindad, kiiver ja kaitsmed (küünarnukkide, põlvede või muude kehaosade jaoks). Lisaks kaitsevahenditele ei tohi ununeda pideva järelvalve vajadus selliste laste puhul ning personali või vanemaid tuleks koolitada niisuguste kriisisituatsioonidega ohutult toime tulema. Oluline on ka meeles pidada, et ainult kaitsevahenditega sellise käitumise raviprotsess ei piirdu. Kaitsevahendid võivad küll vähendada ennastvigastava käitumise sagedust ja kergendada kulgu, kuid ei ravi käitumise algpõhjust ning ei õpeta lapsele sobivat käitumist. Samuti on kaitsevahendite kasutamisel oluline jälgida, et need ei tekitaks lapsele negatiivset mõju;
∗ käitumise esinemise korral on andmete kogumisel oluline kirjeldada väga täpselt avalduvat käitumist ja keskkonda, kus see aset leiab, et välja selgitada tegureid, mis võisid selleni viia. Käitumise analüüsimisel on tähtis koguda järgmised andmed: selle avaldumine ehk täpne kirjeldus, sagedus, kestus ja intensiivsus ning keskkond, kus see avaldub ja/ või ka keskkond, kus see ei avaldu. Analüüsida ka käitumise tagajärgi ehk mis juhtub pärast selle ebasobiva käitumise avaldumist, et püüda välja selgitada, mida soovitakse saavutada. Kolm peamist tagajärge, mis ennastvigastavat käitumist võivad süvendada, on: (1) sellele järgnevad positiivsed hüved, näiteks tähelepanu osutamine, lohutamine või meelisesemete kättesaamine; (2) sellega saadakse välja ebameeldivatest olukordadest või tegevustest; (3) soovitakse saavutada sensoorset stimulatsiooni (Ristic, 2022).
JUHENDMATERJAL LASTE VÄLJAKUTSEID PAKKUVA KÄITUMISE ENNETAMISEKS JA SELLEGA TOIMETULEMISEKS ÕPETAJATELE, LAPSEVANEMATELE JA TEISTELE SPETSIALISTIDELE
25